Õppimine tegemise käigus
20 meetri süstikjooks on laste ja noorukite südame-veresoonkonna vastupidavuse hindamiseks väga hea test. See annab hinnangu ka VO2max'ile (maksimaalsele hapniku tarbimisele). Seega loob see temaatika seose laste igapäevaste tegevustega, pakkudes täiendavat lisaväärtust.
Pärast esmast 20-meetri süstikjooksu läbimist saavad õpilased FitBacki raporti. Õpetaja tutvustab õpilastele selle testi praktilist tähtsust, rõhutades näiteks selle seost puhkeoleku südamelöögisagedusega. Õpetaja ja õpilased seavad ühiselt südame-veresoonkonna vastupidavuse eesmärgid treeningperioodiks, kavandades grupipõhiseid tegevusi erinevatele spordialadele, mida õpoilased eelistavad. Õpilaste teadmiste põhjal kaasab õpetaja neid eesmärkide saavutamiseks erinevate tegevuste reeglite planeerimisse ja kujundamisse. Näiteks, esimene rühm tegeleb tantsulise aeroobikaga, sh muusikaliste harjutusprogrammidega, moodsa tantsuga, rahvatantsuga, aeroobikaga ja muude sarnaste tegevustega. Teine rühm keskendub meeskondlikele spordialadele (näiteks jalgpall, korvpall, võrkpall, käsipall, ultimate frisbee, saalihoki jne) kasutades kohandatud reegleid mitte tavapäraseid reegleid, mis rõhutavad pidevat tegevust kõigi mängijate jaoks. Seetõttu peaks ka punktisüsteem keskenduma sellistele tegevustele. Kolmas rühm osaleb individuaalsetes spordialades nagu orienteerumine, matkamine, jooksmine, jalgrattasõit, rulluisutamine, ujumine jne. Nende tegevuste ajal jälgivad õpilased oma südamelöögisagedust, jälgides, et see püsib optimaalsel tasemel, mis soodustab südame-veresoonkonna võimekuse individuaalset arengut. Lisaks koolis läbiviidavatele treeningprogrammidele suunavad õpetajad õpilasi aeroobsete treeningutega tegelema ka väljaspool kooli ja julgustavad neid muutma oma igapäevast rutiini, näiteks kõndida kooli või kasutada lifti asemel treppe.
Mitmenädalase treeningu järel viiakse läbi uus 20-meetri süstikjooks. Õpetaja juhendamisel analüüsivad õpilased oma südame-veresoonkonna vastupidavuse arenemist, et näha treeningkava mõju.