Testimisest

AvalehtKoosta interaktiivne raportTestimisest

Detailsed juhised kehalise võimekuse mõõtmiseks on saadaval inglise keelses Testide käsiraamatus. Usaldusväärsete testitulemuste saamiseks on väga oluline testide õigesti sooritamine. Testide läbiviimisel loo õpilaste psühholoogilisi baasvajadusi soodustav harjutuse sooritusele (mitte tulemusele) suunatud õhkkonda, et testimine oleks õpilastele meeldiv ning vähem ärevust tekitav.

Siin on väljavõte testide juhendist:

Soovitatav järjekord testide läbiviimiseks on: 1. Kehakaal ja keha pikkus (KMI), 2. Vöö ümbermõõt, 3. Kämbla pigistusjõud ja paigalt kaugushüpe, 4. (viimane!) 20m vastupidavusjooks.
Juhised osalejatele: Testimisele peaks õpilane hoiduma raskest treeningust 48 tunni jooksul. Väga oluline on kanda mugavaid spordirõivad ja -jalatseid. Soovitatav on osalejaid motiveerida ja julgustada, et tagada testide vältel nende maksimaalne sooritus.
Tervise hindamine enne testimist: Tervise hindamine enne testimist peaks tuvastama kõrge riskiga noori ja on sarnane sellele, mille alusel antakse õpilastel luba liikumisõpetuse tundides aktiivselt osaleda.
Ohutus: Kehakoostise mõõtmiseks on soovitatav mugav ruum, kus viibiksid ainult testitav ja testija. Paigalt kaugushüppeks on tarvis mittelibisevat pinda ning 20 m vastupidavusjooksu testiks on vaja vähemalt 25 m pikkust ruumi. Kohe pärast kehakoostise mõõtmist ning enne testidega alustamist (kämbla pigistusjõud, paigalt kaugushüpe ja 20 m vastupidavusjooks) on vaja teha 5-10-minutiline soojendus, mis koosneb sörkjooksust ja venitusharjutustest.

Need testid on mõeldud kõikidele õpilastele. Kui õpilane mingil põhjusel (näiteks tulenevalt raskusest nägemisel, kuulmisel, liikumisel, keskendumisel või arusaamisel) ei suuda testi sooritada vastavalt testide käsiraamatus olevatele juhistele, võib valida õpilase vajadustele sobivama testi. Juhised ja nõuanded, kuidas läbi viia testimist kohandatud moel, on leitavad juhendist erivajadustega laste kehalise võimekuse mõõtmiseks – „Fitback ja erivajadustega laste testid“.

Keha pikkus

Keha pikkust mõõdetakse, et hinnata kasvu ning kehamõõtmeid.
Täpsete andmete saamiseks on vajalik kalibreeritud stadiomeeter. Pikkuse mõõtmiseks peavad juuksed olema lahti ning eemaldama peaks ka klambrid ja patsikummid. Laps peab seisma paljajalu, jalad veidi harkis ning kannad, sääred, istmik, abaluud ning pea puudutavad, olenevalt stadiomeetri mudelist, kas seina või stadiomeetri vertikaalset osa. Lapsel palutakse seista sirgelt ning vaadata otse ette nii, et kõrvakanali ja silmakoopa alumised ääred on paralleelsed põrandaga. Stadiomeetri statiiv tõmmatakse alla ja toetatakse kindlalt pealaele. Tulemus pannakse kirja lähima ühe koma koha täpsusega, näiteks 145,5cm. Soorita kaks mõõtmist ning märgi kahe mõõtmise keskmine tulemus.

Vaata videot

Kehakaal

Kehamass on kõikide keha struktuuride ja kudede, sealhulgas lihaste-, rasva- ja keha vedelike mass, mis on kõik tervise ning keha funktsionaalsuse võimekuse jaoks olulised komponendid. Täpseks testimiseks on vajalik kalibreeritud kaal. Kehakaalu peaks mõõtma minimaalses kerges riietuses, kerged spordiriided nagu lühikesed püksid ja t-särk on sobivad. Kontrolli, et laps seisab kaalu peal jagades kaalu võrdselt mõlemale jalale ning tee kindlaks, et ta ei toeta ennast samaaegselt mõne teise pinna vastu. Kaal ümardatakse lähima 100g juurde. Näiteks: kaalutulemus 58 kg märgitakse 58,0 ja 58,43 märgitakse 58,4 kg. Vii läbi kaks mõõtmist ning märgi kahe mõõtmise keskmine tulemus.

Vaata videot

Vöö ümbermõõt

Vöö ümbermõõtu mõõdetakse, et hinnata kere keskosa rasva hulka.
Uuringud on näidanud, et suurt vöö ümbermõõtu seostatakse suurenenud südame-veresoonkonna haiguste riskiga. Vöö ümbermõõtu mõõdetakse mitte veniva mõõdulindiga. Laps peab kandma õhukesi riideid, et mõõdulindi saaks asetada õigesti. Laps seisab püsti lõdvestunud kõhuga, käed keha kõrval ning jalad koos. Testi läbiviija seisab lapsega vastakuti ning paneb mitteelastse mõõdulindi horisontaalsel tasandil ümber lapse vöökoha, mis paistab eesvaatest ülakeha kõige peenema kohana. Ülekaaluliste laste puhul võib olla keeruline tuvastada vöökoha kitsenemist. Sellisel juhul tuleb mõõta kõige väiksem horisontaalne ümbermõõt vaagnaluu kaela ja alumiste roiete vahel (umbes 2cm nabast ülevamal pool). Mõõtke vöö ümbermõõtu kaks korda ning pange kirja kahe mõõtmise keskmine tulemus ümardatud lähima komakohani (nt. 65,2cm).

Vaata videot

20m süstikjooks

Kõrge aeroobne võimekus lapse- ja teismeeas on
tugevalt seotud parema hetke ja tulevase südame tervisega. 20m süstikjooksu läbiviimiseks on vaja vähemalt 25m pikkust ruumi. Spordisaal või sarnane siseruumis olev koht on ideaalne, kuid testi võib läbi viia ka välitingimustes kui ilmastikuolud seda lubavad. Samuti on testiks vajalikud CD-mängija koos CD-ga või telefon ja Bluetooth-i kõlar, kasutamaks testi ajal vajalikke helisignaale.

Alustuseks märgitakse maha kaks joont 20meetrise vahega. Helisignaal (piip!) märgib testi algust. Lapsed jooksevad teiselpool oleva joone juurde, kuhu peab jõudma enne järgmise signaali kõlamist. Kui kuuldub järgmine signaal, jookseb laps tagasi esimese joone juurde. Testi algkiirus on 8.5km/h, mida suurendatakse 0.5km/h kaupa iga, umbes 1minutilise etapi järel. Eesmärk on järgida signaalide rütmi nii kaua kui võimalik. Test lõppeb kui laps ei jõua rütmiga enam kaasas püsida või tunneb, et ta ei suuda 1minutilist etappi lõpuni joosta. Antud test viiakse läbi ainult ühe korra. Enamasti pannakse tulemusena kirja viimane pool etappi, mille laps jõudis läbida, nt. tulemus 6.5 etappi. Samuti võib kasutada analüüsiks ka testi kogu aega kui vajatakse täpsemat tulemust. Raporti koostamiseks vajaminev 20m süstikjooksu teisendustabel on leitav siit.

Vaata videot

Paigalt kaugushüpe

Paigalt kaugushüpet kasutatakse alakeha plahvatusliku jõu mõõtmiseks.
Testi läbiviimiseks märgitakse maha lähtejoon. Lapsel palutakse seista täpselt joone taha jalad õlgade laiuselt harkis ning hüpata nii kaugele kui võimalik. Nii hüpe kui ka maandumine tuleb sooritada kaks jalga kõrvuti. Oluline on selle testi juures eelnevalt demonstreerida korrektset tehnikat. Sooritatakse kaks hüpet ja kirja pannakse parim tulemus sentimeetrites (nt. 161cm). Mõõtmise lihtsustamiseks võib põranda külge kleepida mõõdulindi ning maha märkida jooned iga 10cm tagant. Vigastuste vältimiseks soovitatakse kanda jalanõusid ning/või maandumise pehmendamiseks võib kasutada matti.

Vaata videot

Kämbla pigistusjõud

Üldine jõuvõimekus on kehalise võimekuse teine oluline element.
Ka jõuvõimekus on seotud südame-veresoonkonna haiguste ja lihasluukonna häirete, nt. seljavalude aga ka madala luutiheduse suurenenud riskiga. Kämbla pigistusjõu test on laialdaselt kasutatud ning ajatõhus meetod ülakeha isomeetrilist jõu mõõtmiseks.

Kämbla pigistusjõu mõõtmiseks kasutatakse muudetava haardega käedünamomeetrit (nt. TKK 5101 Grip D; Takey, Tokyo Jaapan). Käepidet kohendatakse vastavalt lapse käe suurusele, et dünamomeetri käes hoidmine oleks mugav. Vaata käe suuruse tabelit ALPHA-FIT Test Manual-is, lk. 18-19. Laps pigistab dünamomeetrit järk-järgult suurendava jõuga ning püüdes hoida maksimaalset pingutust vähemalt 2sekundit, testi viiakse läbi kaks korda (vaheldumisi mõlema käega) ning mõõtmiste vahel jäetakse lühike puhkepaus. Küünarnukk peab olema täielikult väljasirutatud ning laps peab vältima dünamomeetri toetamist ühelegi teisele kehaosale. Mõlemat käe jõudumõõdetakse kaks korda. Parim tulemus pannakse kirja kilogrammides 0,1kg täpsusega, nt. tulemuse 24kg kohta pannakse kirja 24.0.

Vaata videot